Mul on alati hea meel, kui mind kutsutakse koju pildistama, sest kodus tehtud piltidel on alati selline omamoodi kodukootud hõng juures. Kodu on koht, kus lapsed tunnevad end turvaliselt ja mugavalt ning kus nende mängulisus avaldub kõige toredamal moel 🙂 See annab mulle võimaluse tabada eriti ehedaid ja rõõmu täis kaadreid.
Kui kodune hoov on pisemat sorti, siis soovitan ma oma peredel alati teha osa sessioonist ka mujal – kas siis kodu lähedal või kui on aega ja mahti, saab alati ka minna veidi kaugemale (eeldusel, et sessioon ei veni laste jaoks liiga pikaks ning meil jagub mitme asukoha peale ka päevavalgust) . Põhjuseks siis see, et mulle meeldib pildistada kohtades, kus lastel on palju ruumi, et ringi joosta, sest see võimaldab mul endal astuda lastest veidi kaugemale ja lihtsalt lasta neil olla 🙂 Lisaks annavad erinevad asukohad toreda võimaluse vahetada garderoobi ning lisada galeriisse omajagu variatiivsust. Liina ja Priiduga võtsimegi ette päris mahuka plaani teha esimene osa sessioonist nende kodus, siis liikusime kohta, kus kasvavad kõige imelisemad kollased põõsasmaranid ja sealt edasi läksime randa, et püüda kinni viimane õhtuvalgus ning jäädvustada sessiooni lõpuosa.
Põõsasmaranide juures me lapsi autost välja ei võtnudki, et neil jätkuks jaksu ja kannatust ka sessiooni lõpuosaks. Kuna ma teadsin täpselt, millised pilte ma seal maranide juures soovin teha, siis läks see osa kiirelt ja lõbusalt ning siis saime viimase valgusega veel rannas ka pildid teha.
Pere loal jagan siin mõndasid valminud pilte 🙂
