Kuigi enamus mu fotosessioone toimuvad kuskil looduses, siis vahepeal viib mu tee ka inimeste kodudesse. Tunnistan ausalt, et ma alati veidi pelgan kodudes pildistamist, sest ma ei saa kunagi olla kindel, kui palju “ruumi” või varjulisi kohti mul seal hoovis on ja, kas need tingimused toetavad minu pildistamis- ja töötlusstiili. Ma olen alati veidi nukker, kui hommikul ärgates on lauspäike ja ma tean, et mul on sel päeval sess ees ootamas. Ma tean, et selline päikeseline ilm piirab päris palju mu loominguvabadust ja seda kuidas ma pildistada saan. Tihti tähendab see seda, et fotosessioon venib tavapärasest veidi pikemaks, sest inimeste õigesse kohta sättimisele ja sobilike fotosessiooni kohtade leidmisele kulub rohkem aega. Tulemus piltide näol on perede jaoks kvaliteediliselt sama, aga mul on lihtsalt palju rohkem tööd 😀 Poolpilvised päevad nagu täna on mu lemmikud, sest siis ma ei pea muretsema varjuliste kohtade ega õigete nurkade leidmise pärast – siis on kogu loodus mu niiöelda “mänguala”:)
Juuni keskel oli mul üks fotosessioon, mis algusest peale sai kokku lepitud toimuma antud pere koduhoovis. Pereisa saatis oma kodust mulle ka mõned pildid ja ma teadsin kohe neid pilte nähes, et sellest tuleb üks äge sessioon. Nii ilus hoov koos tiigi ja oma kodukasega (mu ema ütleb alati et igal kodul peab olema oma kodukask, sest see toob õnne 🙂 ), maja nagu kuskilt vanaaegsest ameerika filmist. Olin põnevil ja ootasin seda sessiooni väga ning sealt lahkusin teades, et sain kaadrisse väga lahedad pildid 🙂 Nii, et kui keegi veel tunneb, et tema imearmas koduhoov oleks hea koht üheks mõnusaks perefotosessiooniks, siis võtke julgelt ühendust ja leiame teile sobiva aja;)
Pere lahkel loal jagan mõndasid pilte ka siin 🙂
